Kuueteistkümnes postitus

Tundub, et päev lõpeb ikka siis, kui magama minnakse. Võib mõelda küll, et südaööl sai ööpäev läbi, kuid kui päevast mõtlema (või kirjutama) hakata, võtab maad tunne, et kõne all on tänane päev. Päev, mis ei ole veel päris möödanik.

Hommikupoolikul jooksin. Et lõunal oli plaan sõita Tartusse, tegin trenni hommikul. Üsnagi vara. Kell pool kümme. Jooksin ja kõndisin vaheldumisi. See oli kunagi minu viis jooksmisega harjuda. Sellal, kui ma veel eriti ei jaksanud. Jooksin kuus minutit ja kõndisin kolm. Ikka sama tee. Saab joosta mingi aja ühes suunas ja siis tagasi. Kokku kuus intervalli ehk viiskümmend neli minutit. Peaaegu üheksa kilomeetrit. Polnudki eriti raske, kuid läbi võttis ikka. Taolisel kellaajal on mõnus. Õues.

Tartusse sõitsin, sest mõned endised klassikaaslased tahtsid enne laiali siirdumist viimast korda kokku saada. Istuda. Mulle tegelikult eriti ei istunud see, et minu pool olema pidime, kuid otsustasin mitte muretseda. Lahti lasta.

Mul on olnud kaks satsi klassikaaslasi. Ühed põhikooli ajast ning teised gümnaasiumist. Esimestega olin kauem, kuid teised mõjutasid mind rohkem. Said hingelähedasemaks. Edaspidi viitan põhikooli omadele kui "kunagistele" ning gümnaasiumi omadele kui "endistele". Kunagi kõlab ammusena. Endine võib tähendada, kuitahes ammu. Ka paar nädalat tagasi lõppenud.

Sõitsin päeval ja võtsin kaasa mõned asjad, mis korterisse vajalikud on. Ilm oli palav ning askeldamine, et asjad üles saada, kokku panna ning toad koristada, pani korralikult higistama. Võtsin kaasa ka rätiku,et saaksin duši all käia. Kõigepealt ei tulnud dušist midagi peale tulise vee. Tavaliselt, kui vett ei ole, siis ei ole kuuma vett, kuid mul ei olnud külma. Keerasin mingi kraani lahti ja sain ka külma, kuid siis avastasin (kahjuks omal nahal tundes), et saan dušist lasta kas tulist või jääkülma vett. Sellist, millega end pesta saaks, ei saanud, sest kraani kohal oli mingit sorti nupp, mis ei lasknud kraani keskmisse asendisse keerata. Siis mängisin veega. Keerasin ühelt äärmuselt teisele ning hetkel, kui külm kuumaks või kuum külmaks üle läks, lasin vett enesele peale. Huvitav kogemus. Tuleb omanikult pärida, kuidas parajat vett kasutada saaks.

Mängisime piljardit. Kui ma poleks eelmisel kuul korraks Tartus käinud ja mänginud, siis ei mäletaks ma viimatist korda, kui mängisin. Alguses ei läinud ükski löök. Kii ei liikunud sirgelt, jalgade asendi unustasin, silm ei püsinud nii nagu peaks, twitch'isin. Ehk tõmblesin. See on selline nähtus, et sihin küll nii nagu vaja, otse, kuid kui löön, siis käsi tõmbleb ja kii ei lähe otse, seega ka kuul läheb viltu ja mööda. Veidi aja pärast paranes vorm. Paar break and run'i olid lähedal. Break and run out tähendab seda, kui lüüa avalöögist alates järjest kõik kuulid sisse. Kunagi tüütas see mäng vahel mind ära, ent täna oli väga mõnus. Mängiks veelgi.

Mängige piljardit. Või ärge mängige.