Rähn

Kuidas pole ma varem mõelnud, kuidas laulab rähn? Täna kuulsin. Väga ilusti kõlab. Suur-kirjurähnist on jutt. Tegin pargiveerel natuke trenni ja võtsin ette linde vaadata ja kuulata. Nägin üht suurt rähni, kes tatsas ja koputas, kuid koputamist kuulda ei olnud, sest lepa tüvi oli paksu rohelisse samblavammusesse mässitud. Alguses ei söandanud ma eriti lähedale minna, ehkki märgadest lehtedest jalgealune ei sahisenud. Lõpuks tundus, et jõuan isegi filmimiseks piisavalt lähedale. Ja siis ühel hetkel, kui vaatasin kuhu astun, õnnestus tal haihtuda. Esmalt lootsin, et ta on vaid teispoole tüve liikunud, aga nii ei olnud. Ka hallpea-rähnil on kaunis laul. Kuulasin täna võimsast internetist. Kas sellist äppi ei ole, mis laseb mul mikrofoniga üles võtta mingi laulu, mis mind huvitab, ning pakub siis linnu, kellest ma teada tahan?

Vahel tahaks öelda inimestele igasugu asju. Häid asju. Aga ei julge. No kuidas ma ütlen? Mis nad mõtlevad? Imelik oleks. Aga tahaks ju ikkagi ütelda. Ma ka ei tea. Aga vahel on hea ka, et ei tea. Mõni ütleb, et "ei tea" pole mingi vastus. On küll.

On inimesi, kes on mulle nii tohutult olulised ühel või teisel lihtsal põhjusel, kuid nad ise seda ilmselt ei tea. Mulle tundubki, et keegi ei tea neid olulisi asju mu kohta. Seetõttu kirjutangi siia. Et oleks kellelegi öelda. Ehkki vahel saan mõnest asjast kellegagi rääkida. Ja paljude asjadega on nii, et ununevad. On vaid mõtetes. Kui korraks on, siis on hästi. Liiga kaua olnud kipuvad söövitama hakkama. Kunagi, kui mul raske oli, ütles üks inimene (minu hingelisest seisust mitte teadlikuna ja ühe konkreetse olukorraga seoses): "Ütle, kui ma kuidagi aidata saan." Nii puudutas.